Vastunäidustused

Hingamisrännak võib tuua esile sügavamaid kehalisi ja emotsionaalseid kogemusi.
Et kogemus oleks turvaline ja toetav, palun tutvu allolevaga.

Südame ja vereringe tervis

(kõrge vererõhk, tugevad südamehaigused, aneurüsmid, varasemad infarktid, rütmihäired)

Sügavam hingamine võib keha hetkeks rohkem aktiveerida.
Kui sul on mõni südame- või vereringeprobleem, hingame rahulikus tempos ja tõstame intensiivsust vaid vajadusel ning ettevaatlikult.

Neerude tervis

(edenenud neerupuudulikkus või krooniline neeruhaigus)

Hingamistöö võib mõjutada keha sisemist tasakaalu.
Kui sul on neerudega seotud diagnoos, palun anna enne alustamist märku ja vajadusel konsulteeri oma arstiga.

Vaimne tervis

(psühhoos, skisofreenia või tugev psühholoogiline ebastabiilsus)

Hingamine võib esile tuua sisemisi pilte, tundeid ja tugevamaid kogemusi.
Sellisel juhul soovitame praktiseerida ainult terapeudi või arsti järelevalve all — või valida rahulikuma ja pehmema hingamisviisi.

Rasedus

Raseduse ajal, eriti hilisemas järgus, on turvalisem hingata pehmelt ja rahulikult.
Soovitan rasedatel pigem eraseanssi, et oleks võimalik kõike tempo ja asendite järgi kohandada.

Kehalised eripärad ja mugavus

(eakamad ja suurema kehakaaluga osalejad)

Hingamistöö sobib ka siis, kui liikumine või pikem lamamine on ebamugav.
Leiame koos mugavaima asendi ja hoiame tempo rahulikuna.

Alla 16-aastased

Lapse närvisüsteem on veel arenemas, mistõttu sügav ühendatud hingamine ei ole selles vanuses sobiv.

Kui sul on mõni tervise- või ravimiinfo, millest juhendaja võiks teada

• kerge või mõõdukas astma (võta inhalaator kaasa)
• diabeet (hoia kaasas väike süsivesik)
• varasemad operatsioonid või kehalised vigastused
• krambihood (mitte epilepsia)
• kõrgem vererõhk või kilpnäärmeprobleemid
• tugevad ravimid, mis mõjutavad närvisüsteemi või meeleolu
• raseduse varajased nädalad

Kõik need ei ole keelavad, kuid juhendaja peab teadma, et vajadusel tempot ja asendeid kohandada.

Seisundid, millega rännakul osalemine ei ole soovitatav

• glaukoom
• raske astma
• võrkkesta irdumine
• epilepsia (kui arst pole lubanud)
• hiljutine operatsioon või vigastus
• osalemine alkoholi, narkootikumide või ravimite mõju all, mis muudavad taju või reaktsioone